Vastlakukkel – ajalooga hooajaline klassika

Vastlakukkel ei ole lihtsalt hooajaline magus amps, vaid ajalooga küpsetis, mille juured ulatuvad sügavale Euroopa toidukultuuri. 
Alguses polnud vastlakuklis midagi luksuslikku – vastlakukkel sündis talupoegliku tarkuse ja praktilise mõtte tulemusena. Enne suurt paastu tuli keha korralikult „ette valmistada“ - süüa rammusalt, rasvaselt ja magusalt, sest ees ootasid paastunädalad. Nii saidki vastlapäev ja sellega seotud toidud erilise tähenduse.

Eestis olid ja on ka praegu vastlapäeva põhitoidud hernesupp ja seajalad. Vastlakukkel, sellisel kujul nagu me seda täna tunneme – pehme sai, vahukoor ja vahel ka moos – jõudis siia hiljem, peamiselt linnakultuuri ja kohvikute kaudu 20. sajandi alguses. Rootsis ja Saksamaal tunti sarnaseid saiakesi juba varem ning just sealt tuli ka elegantsem, kohvikulik versioon.

Aja jooksul on vastlakukkel muutunud lihtsast kõhutäiest emotsiooniks ja maitsete sümfooniaks. See on märk kevade lähenemisest, natuke nostalgiline, natuke pidulik. Igal aastal vaieldakse, milline on „õige“ vastlakukkel, aga võib-olla ongi selle võlu just selles, et ta lubab igal põlvkonnal ja pagaril oma versiooni jutustada.
Pagaripoistel on tänavu kardemoniga vastlakuklid selliste maitsetega - vahukoorega, vahukoore ja kirsimoosiga, mango kreemiga ning toorjuustukreemi ja külmkuivatatud pohladega. Ja eritellimusel ka vegan kuklid vaarikamoosiga, tellimustele alates 24 kuklist.